Esta es la versión HTML de un fichero adjunto a una solicitud de acceso a la información 'Documents relating to Opinion 1/15 of the Court (Grand Chamber) of 26 July 2017'.


 
 
 
 
 
Euroopa Kohus 
Kohtukantselei 
Rue du Fort Niedergrünewald 
L-2925 Luxembourg 
e-curia teel 
 
 
 
 
 
 
29. mai 2015 nr 15.3-3/1980-1 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
ARVAMUSETAOTLUS, MILLE ON ESITANUD EUROOPA PARLAMENT 
EUROOPA LIIDU TOIMIMISE LEPINGU ARTIKLI 218 LÕIKE 11 ALUSEL 
(ARVAMUS 1/15) 
 
 
EESTI VABARIIGI VALITSUSE KIRJALIKUD MÄRKUSED 
arvamusetaotluse 1/15 kohta,  
mis on esitatud vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 196 lõikes 3 sätestatule 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Kohtudokumentide kättetoimetamine e-Curia teel või aadressil Välisministeerium, Islandi  
väljak 1, 15049 Tallinn, Eesti Vabariik; faks +372 6377 098 
 
 
 
Islandi väljak 1 / 15049 Tallinn / 6 377 000 / xxxxxx@xx.xx / www.vm.ee 
Registrikood 70002526 
 

Sisukord 
 

Sissejuhatus ........................................................................................................................ 3 
II 
Vastuvõetavus .................................................................................................................... 3 
III  Õiguslik analüüs ................................................................................................................. 4 
3.1. Esimene küsimus ............................................................................................................. 4 
3.1.1. Sissejuhatavad märkused .......................................................................................... 4 
3.1.2. Õigus isikuandmete kaitsele ning õigus era- ja perekonnaelu puutumatusele ......... 4 
3.1.3. ELTL artikli 16 lõikega 1 ning harta artiklitega 7 ja 8 tagatud õiguste riive 
õigustatus ............................................................................................................................ 6 
Hartaga tunnustatud õiguste ja vabaduste teostamise piiramine ainult seadusega ............. 6 
Hartaga tagatud õiguste olemus ......................................................................................... 8 
Üldist huvi pakkuv eesmärk ............................................................................................... 9 
3.1.4. ELTL artikli 16 lõikega 1 ning harta artiklitega 7 ja 8 tagatud õiguste riive 
proportsionaalsus .............................................................................................................. 10 
Kõigi isikute andmete töötlemine .................................................................................... 12 
Piisavalt objektiivsed kriteeriumid, mis võimaldavad piiritleda Kanada asutuste 
juurdepääsu andmetele ..................................................................................................... 14 
Andmete säilitamise tähtaeg ............................................................................................. 16 
Sõltumatu asutus .............................................................................................................. 17 
3.2. Teine küsimus ............................................................................................................... 19 
3.2.1. 
Väljakujunenud kohtupraktika ........................................................................... 19 
3.2.2. 
Lepingu eesmärk ja sisu ..................................................................................... 20 
3.2.3. 
Tuginemine erisättele ......................................................................................... 23 
IV   Järeldus ............................................................................................................................ 24 
 
 
 
 

 


Sissejuhatus 
1.  Euroopa  Parlament  (edaspidi  ka  parlament)  on  esitanud  Euroopa  Kohtule 
arvamusetaotluse,  et  Euroopa  Kohus  kontrolliks  Euroopa  Liidu  ja  Kanada  vahelise 
kavandatava  lepingu,  mis  käsitleb  broneeringuinfo  edastamist  ja  töötlemist,  (edaspidi 
ka kavandatav leping või leping) kooskõla aluslepingutega. 
 
2.  Täpsemalt on Euroopa Parlament esitanud järgmised küsimused: 
 
1)  Kas  kavandatav  leping  on  kooskõlas  aluslepingute  (Euroopa  Liidu  toimimise 
lepingu  (ELTL)  artikkel  16)  ja  Euroopa  Liidu  põhiõiguste  harta  (artiklid  7,  8  ja 
artikli  52  lõige  1)  sätetega,  mis  puudutavad  üksikisikute  õigust  isikuandmete 
kaitsele?  
 
2)  Kas  kavandatava  lepingu  sõlmimist  käsitleva  nõukogu  õigusakti  asjakohane 
õiguslik alus on ELTL artikli 82 lõike 1 punkt d ja artikli 87 lõike 2 punkt a või 
peaks õigusakti aluseks olema ELTL artikkel 16? 
 
II 
Vastuvõetavus 
 
3.  ELTL  artikli  218  lõikest  11  tulenevalt  võib  Euroopa  Parlament  taotleda  Euroopa 
Kohtult  arvamust  selle  kohta,  kas  kavandatav  leping  on  aluslepingutega  kooskõlas. 
Väljakujunenud  kohtupraktika  kohaselt  võib  Euroopa  Kohtu  arvamust  taotleda  mis 
tahes  hetkel  enne  seda,  kui  liit  väljendab  lõplikult  oma  nõusolekut  olla  lepinguga 
seotud. Kuni sellist nõusolekut ei ole antud, jääb leping kavas olevaks lepinguks.1  
 
4.  Lepingule kirjutati küll alla 25. juunil 2014. a., kuid nõukogu otsuse ettepanek, mida ei 
ole veel heaks kiidetud, lepingu sõlmimise kohta esitati Euroopa Parlamendile 7. juulil 
2014. a. Seega on kohtupraktikast tulenevalt endiselt tegemist kavandatava lepinguga, 
sest liit ei ole väljendanud lõplikult oma nõusolekut olla lepinguga seotud2.  
 
                                                 
1 Euroopa Kohtu arvamus 1/94, EU:C:1994:384, punkt 12. 
2  Näiteks  Euroopa  Kohtu  arvamus  2/00,  EU:C:2001:664,  kus  EL  ja  liikmesriikide  poolt  juba  allkirjastatud 
Cartagena protokoll bioloogilise ohutuse kohta, käsitleti endiselt kavandatava lepinguna, kuna komisjon ei olnud 
veel nõukogule teinud ettepanekut lepingu sõlmimise kohta.  

 

5.  Eesti  asub  seisukohale,  et  arvamusetaotluses  on  tegemist  kavandatava  lepinguga, 
mistõttu  võib  Euroopa  Parlament  esitada  Euroopa  Kohtule  arvamusetaotluse  selle 
lepingu kooskõla hindamiseks aluslepingutega. Seega on arvamusetaotlus vastuvõetav.  
III 
Õiguslik analüüs 
3.1. Esimene küsimus 
3.1.1. Sissejuhatavad märkused 
 
6.  Parlament  leiab  arvamusetaotluses,  et  puudub  õiguskindlus  kavandatava  lepingu 
kooskõla kohta aluslepingutega, eelkõige ELTL artikli 16 lõikega 1 ja Euroopa Liidu 
põhiõiguste  harta  (edaspidi  ka  harta)  artiklitega  7,  8  ja  artikli  52  lõikega  1,  mis 
puudutavad  üksikisikute  õigust  isikuandmete  kaitsele.  Seetõttu  soovib  Euroopa 
Parlament  teada,  kas  kavandatav  leping  on  kooskõlas  ELTL  artikliga  16  ning  harta 
artiklite 7, 8 ja artikli 52 lõikega 1. 
 
7.  Eesti  leiab,  et  kavandatav  leping  on  kooskõlas  aluslepingutega  ja  Euroopa  Liidu 
põhiõiguste  hartaga.  Esiteks  analüüsib  Eesti,  kas  kavandatav  leping  riivab  õigust 
isikuandmete kaitsele (ELTL artikli 16 lõige 1 ja harta artikkel 8) ja/või õigust era- ja 
perekonnaelu  puutumatusele  (harta  artikkel  7)  (alajaotus  3.1.2.).  Seejärel  uurib  Eesti, 
kas nende õiguste riive toimub seaduslikul alusel, kas riive on õigustatud ega kahjusta 
õiguste olemust (alajaotus 3.1.3.). Viimaks hindab Eesti riive proportsionaalsust kõigi 
Euroopa Parlamendi poolt välja toodud etteheidete kontekstis (alajaotus 3.1.4.). 
 
3.1.2. Õigus isikuandmete kaitsele ning õigus era- ja perekonnaelu puutumatusele  
 
8.  Kavandatava 
lepingu 
alusel 
hakatakse 
Kanadale 
edastama 
lennureisijate 
broneeringuinfot  (edaspidi  ka  PNR  andmed)  eesmärgiga  tagada  üldsuse  julgeolek  ja 
ohutus (lepingu artikkel 1). Kuigi kavandatava lepingu artiklis 1 sätestatud eesmärk on 
lai,  piiritleb  seda  selgelt  lepingu  artikkel  3,  mille  kohaselt  tohib  Kanada  kasutada 
edastatud  PNR  andmeid  üksnes  terroriaktide  või  raskete  rahvusvaheliste  kuritegude 
ärahoidmiseks,  avastamiseks,  uurimiseks  või  nende  eest  vastutusele  võtmiseks. 
Isikuandmete  kaitse  on  PNR  andmete  edastamisel  olulise  tähtsusega,  sest  õigus 
isikuandmete kaitsele tuleneb nii aluslepingust kui ka EL põhiõiguste hartast. 

 

 
9.  ELTL  artikli  16  lõige  1  sätestab,  et  igaühel  on  õigus  oma  isikuandmete  kaitsele. 
Euroopa  Liidu  põhiõiguste  harta  sätestab  eraldi  õiguse  era-  ja  perekonnaelu 
puutumatusele (artikkel 7) ning õiguse isikuandmete kaitsele (artikkel 8). Harta artikli 
8  kohaselt  on  igaühel  õigus  oma  isikuandmete  kaitsele  ning  selliseid  andmeid  tuleb 
töödelda asjakohaselt, kindlaksmääratud eesmärkidel, puudutatud isiku nõusolekul või 
seaduses sätestatud õiguslikul alusel. Lisaks tuleneb harta artiklist 8 sõnaselgelt igaühe 
õigus tutvuda tema kohta kogutud andmetega ning nõuda nende parandamist. Viimaks 
tuleneb harta artiklist 8 nõue, et eespool nimetatud tingimuste täitmist peab kontrollima 
sõltumatu  asutus.  On  oluline  silmas  pidada,  et  õigus  isikuandmete  kaitsele  ei  keela 
andmete  töötlemist,  vaid  kaitseb  ebaseadusliku  ja/või  ebaproportsionaalse  andmete 
töötlemise eest.  
 
10. Siinkohal nõustub Eesti Euroopa Parlamendiga, et lennureisijate broneeringuinfo (PNR 
andmed)  on  käsitletav  isikuandmetena  ning  sellise  teabe  kavandatavas  lepingus 
ettenähtud  viisil  edastamine  ja  säilitamine  kujutab  endast  isikuandmete  töötlemist. 
Samas  võimaldavad  lepingu  alusel  esitatavad  andmed  teha  teatud  järeldusi  vaid 
piiratud  hulga  isikute  eraelu  kohta  teatud  piiratud  eluvaldkonnas.  Nimelt  võimaldab 
nende  andmete  töötlemine  pädevatel  asutustel  saada  teavet  ainult  nende  isikute 
isikuandmete ja eraelu kohta, kes kasutavad lennuteenuseid reisimiseks Euroopa Liidu 
ja  Kanada  vahel  ning  teiseks  võimaldavad  need  andmed  teha  vaid  järeldusi  isiku 
reisiharjumuste ja sellega seotud asjaolude kohta (nt sama broneeringu alusel reisivate 
isikute andmed, isiku istekoha eelistused jt).  
 
11. Vaatamata kavandatavas lepingus ettenähtud PNR andmete töötlemise piiratud mõjule, 
võib  PNR  andmete  säilitamine,  et  need  vajadusel  pädevatele  riigisisestele  asutustele 
kättesaadavaks  teha,  puudutada  otse  ja  konkreetselt  eraelu  ning  seeläbi  ka  harta 
artikliga  7  tagatud  õigusi.  Samuti,  kuna  kavandatava  lepingu  alusel  toimub  PNR 
andmete säilitamine, kuulub niisugune andmete säilitamine ka ELTL artikli 16 lõike 1 
ja  harta  artikli  8  kaitsealasse.  Järelikult  kujutab  kavandatavas  lepingus  ettenähtud 
isikuandmete  töötlemine  nii  isikuandmete  kaitse  kui  ka  era-  ja  perekonnaelu 
puutumatuse riivet.  
 

 

12. Eesti  rõhutab,  et  ELTL  artikli  16  lõikest  1  ning  harta  artiklitest  7  ja  8  tulenev  õigus 
eraelu  puutumatusele  ja  isikuandmete  kaitsele  ei  ole  absoluutsed.  Järgnevalt  selgitab 
Eesti, millistel tingimustel tohib neid õigusi piirata ning hindab, kas need tingimused 
on täidetud.  
 
3.1.3. ELTL artikli 16 lõikega 1 ning harta artiklitega 7 ja 8 tagatud õiguste riive õigustatus 
 
13. Vastavalt  harta  artikli  52  lõikele  1  tohib  hartaga  tunnustatud  õiguste  ja  vabaduste 
teostamist piirata ainult seadusega ja nende olemust arvestades ning proportsionaalsuse 
põhimõtte kohaselt võib nende õiguste ja vabaduste piiranguid seada üksnes juhul, kui 
need  on  vajalikud  ning  vastavad  tegelikult  liidu  tunnustatud  üldist  huvi  pakkuvatele 
eesmärkidele  või  kui  on  vaja  kaitsta  teiste  isikute  õigusi  ja  vabadusi.  Seega  tuleb 
järgnevalt hinnata, kas ELTL artikli 16 lõikega 1  ning harta artiklitega 7 ja 8 tagatud 
õiguste riive, mis kaasneb kavandatava lepinguga ettenähtud PNR andmete edastamisel 
Kanadale,  on  selline,  mis  kahjustab  nende  õiguste  olemust.  Samuti  tuleb  hinnata,  kas 
selline  riive  võiks  olla  õigustatud  avaliku  julgeolekuga  ning  kas  tingimus,  et  neid 
õigusi tohib piirata ainult seadusega, on täidetud. 
 
Hartaga tunnustatud õiguste ja vabaduste teostamise piiramine ainult seadusega 
 
14. Eesti  leiab  erinevalt  Euroopa  Parlamendist,  et  “hartaga  tunnustatud  õiguste  ja 
vabaduste teostamise piiramine ainult seadusega” tingimus on täidetud.  
 
15. Esmalt  juhib  Eesti  tähelepanu  harta  artikli  52  lõikele  3,  mis  näeb  ette,  et  hartas 
sisalduvate  selliste  õiguste  tähendus  ja  ulatus,  mis  vastavad  Euroopa  inimõiguste  ja 
põhivabaduse kaitse konventsiooniga tagatud õigustele, on samad, mis neile nimetatud 
konventsiooniga ette on nähtud.  
 
16. Hartas sisalduvate õiguste tähenduse ja ulatuse mõistmisel ning harta tõlgendamisel on 
väärtuslikuks  vahendiks  “Selgitused  EL  põhiõiguste  harta  kohta”3.  Selgitustest  harta 
artikli  7  kohta  tuleneb,  et  harta  artikliga  7  tagatud  õigused  vastavad  Euroopa 
inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 8 tagatud õigustele. Seega 
                                                 
3  Selgitused  põhiõiguste  harta  kohta,  ELT  C  303,  14.12.2007,  lk  17-35,  arvutivõrgus  kättesaadav:  http://eur-
lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32007X1214(01)&rid=4 

 

on  piirangud,  mida  võib  sellele  õigusele  seadusega  kehtestada,  samad  kui  Euroopa 
inimõiguste  ja  põhivabaduste  kaitse  konventsiooni  artikliga  8  lubatavad  piirangud. 
Samuti  on  selgitustes  välja  toodud,  et  harta  artikkel  8  põhineb  mh  ka  Euroopa 
inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklil 8.  
 
17. Seega  saab  järeldada,  et  harta  artiklid,  mis  reguleerivad  era-  ja  pereelu  puutumatust 
ning  isikuandmete  kaitset,  vastavad  Euroopa  inimõiguste  ja  põhivabaduste  kaitse 
konventsioonis  sätestatud  põhimõtetele  ning  on  nendega  kooskõlas.  Eesti  leiab,  et  
kuna  harta  artiklitel  7  ja  8  vastavad  konventsiooniga  tagatud  õigustele,  siis  on  harta 
artikli  52  lõikes  1  sätestatud  tingimuse  “piiramine  ainult  seadusega”  tõlgendamisel 
kohane arvesse võtta ka Euroopa Inimõiguste Kohtu asjakohast praktikat. 
 
18. Euroopa  Inimõiguste  Kohus  on  konventsiooni  artiklit  8  tõlgendades  jõudnud 
järeldusele,  et  väljend  „seadusega  kooskõlas”  ei  tähenda  „üksnes,  et  meetmel  (…) 
peaks  olema  alus  riigisiseses  õiguses,  vaid  viitab  ka  kõnealuse  seaduse  omadustele 
(…),  [mis  peab]  olema  asjaomasele  isikule  juurdepääsetav  ning  mille  mõju  peaks 
olema  etteaimatav”4.  Tulenevalt  sellest  kohtupraktikast,  mis  mõistab  tingimust 
“kooskõlas  seadusega”  eelkõige  materiaalses  mitte  formaalses  tähenduses,  on  vajalik 
täita  eelkõige  järgmised  tingimused:  meetmel  peab  olema  õiguslik  alus  liidu  õiguses, 
meede peab olema isikule juurdepääsetav ning selle mõju peab olema etteaimatav. 
 
19. Eesti  leiab,  et  kõik  nimetatud  tingimused  on  täidetud  või  täidetavad.  Kavandataval 
lepingul  on  liidu  õiguses  kohane  õiguslik  alus  (õigusliku  aluse  valikut  käsitleb  Eesti 
alajaotuses  3.2.).  Leping  avaldatakse  Euroopa  Liidu  Teatajas  ning  on  peale  seda 
juurdepääsetav kõigile õiguse adressaatidele. Etteaimatavuse tingimuse puhul on vaja, 
et  kavandatav  leping  oleks  koostatud  „piisavalt  täpselt,  et  see  võimaldaks  isikul  – 
vajaduse  korral  eksperditeabe  abil  –  oma  käitumist  kohandada”5.  Kavandatav  leping 
peab  seega  „pakkuma  teatavat  kaitset  avaliku  võimu  poolse  [Euroopa  inimõiguste  ja 
põhivabaduste  kaitse  konventsiooniga]  tagatud  õiguste  kasutamise  omavolilise 
riivamise  eest.  Kui  täidesaatvat  võimu  teostatakse  salaja,  on  olemas  selge  omavoli 
                                                 
4 Euroopa Inimõiguste Kohtu 4. mai 2000. aasta otsus kohtuasjas Rotaru Rumeenia vastu, nr 2841/95, punkt 52, 
kättesaadav http://hudoc.echr.coe.int/sites/eng/pages/search.aspx?i=001-58586 . 
5 Euroopa Inimõiguste Kohtu 4. detsembri 2008. aasta otsus kohtuasjas S ja Marper Ühendkuningriigi vastu, nr 
30562/04 ja 30566/04, punkt 95, kättesaadav http://hudoc.echr.coe.int/sites/eng/pages/search.aspx?i=001-90051. 

 

oht“6. Eesti analüüsib seda, kas on olemas selged ja üksikasjalikud eeskirjad, millega 
reguleeritakse  PNR  andmete  säilitamist  ja  kasutamist,  kas  on  piisavalt  objektiivseid 
kriteeriume,  mis  võimaldavad  piiritleda  kolmandate  isikute  juurdepääsu  andmetele, 
sõltumatu  järelvalveasutuse  olemasolu  ja  andmete  säilitamise  tähtaeg  (alajaotuses 
3.1.4.),  ning  jõuab järeldusele, et  kavandatavas lepingus võetud meetmed  on piisavalt 
selged,  täpsed  ning  proportsionaalsed.  Seega  on  kavandatava  meetme  mõju 
etteaimatav. Ülaltulenevatel põhjustel on täidetud ka harta artikli 52 lõikes 1 sätestatud 
“õiguste piiramine seadusega” tingimus. 
 
Hartaga tagatud õiguste olemus 
 
20. Selleks, et ELTL artikli 16 lõikega 1 ning harta artiklitega 7 ja 8 tagatud õiguste riive, 
mis  kaasneb  kavandatava  lepinguga  ettenähtud  PNR  andmete  edastamisel  Kanadale, 
oleks kooskõlas harta artikli 52 lõikega 1, ei tohi see kahjustada nende õiguste olemust. 
 
21. PNR  andmete  olemus  ei  võimalda  teha  isiku  eraelu  kohta  ulatuslikke  järeldusi.  EL-
Kanada  PNR  andmete  edastamise  lepingu  lisa  punktides  1-19  on  selgelt  piiritletud, 
milliseid  andmeid  lepingu  alusel  edastatakse.  Lisaks  on  lepingu  artikli  4  lõikes  3 
sätestatud,  et  sellised  andmed,  mis  ei  ole  lepinguga  hõlmatud,  tuleb  pädeval 
õigusasutusel kustutada kohe pärast selliste andmete kättesaamist. Samuti näeb lepingu 
artikkel  8  ette  selged  tingimused  ja  piirangud  delikaatsete  isikuandmete  kasutamiseks 
kehtestades  selliste  andmete  töötlemisele  ranged  nõuded.  Kavandatava  lepingu  lisas 
loetletud  andmekoosseisude  sisust  ilmneb,  et  PNR  andmed  võimaldavad  pädevatel 
asutustel saada teavet isiku reisiharjumuste kohta. Reisimine ja sellega seotud asjaolud 
(nt  sama  broneeringu  alusel  reisivate  isikute  andmed,  isiku  istekoha  eelistused  jt)  ei 
võimalda  aga  teha  isiku  kohta  selliseid  järeldusi,  mille  puhul  saaks  rääkida  niivõrd 
suurest  eraelu  puutumatuse  riivest  nagu  see  oli  käsitlusel  ühendatud  kohtuasjades  C-
293/12  ja  C-594/12  Digital  Rights  Ireland7  (edaspidi  Digital  Rights  Ireland 
kohtuotsus), millele Euroopa Parlament oma arvamusetaotluses on korduvalt viidanud 
(arvamusetaotluse punkt 47 jj).  
 
                                                 
6 Euroopa Inimõiguste Kohtu 4. mai 2000. aasta otsus kohtuasjas Rotaru, nr 2841/95, punkt 55 ja seal viidatud 
kohtupraktika, kättesaadav http://hudoc.echr.coe.int/sites/eng/pages/search.aspx?i=001-58586. 
7 Kohtuotsus Digital Rights Ireland, C-293/12, EU:C:2014:238. 

 

22. Eesti  peab  oluliseks  märkida,  et  Digital  Rights  Ireland  kohtuotsuses  oli  kohtuasja 
sisuks isikute telekommunikatsiooni andmete ulatuslik säilitamine, mis kujutab endast 
ulatuslikumat põhiõiguste riivet kui PNR andmete edastamine. Telekommunikatsiooni 
andmed  võimaldavad  tuvastada,  kui  sageli  abonent  või  registreeritud  kasutaja  teatud 
isikutega  mingil  ajavahemikul  suhtles  ning  teha  väga  täpseid  järeldusi  selliste  isikute 
eraelu  kohta,  kelle  andmeid  säilitatakse.  Näiteks  on  võimalik  teha  järeldusi  nende 
igapäevaelu harjumuste, alalise või ajutise elukoha, igapäevaste või muude liikumiste, 
tegevuste, sotsiaalsete suhete ja ühiskonnagruppide kohta, kellega nad läbi käivad8.  
 
23. Telekommunikatsiooni andmete säilitamine on oluliselt ulatuslikum riive ka seetõttu, et 
inimestel  on  andmeside  valdkonnas  ka  tugevam  privaatsuseootus,  mis  tuleneb  sellest, 
et andmeside puhul ei toimu isikute tuvastamist, mis võimaldab teatavat anonüümsust 
ja sellest tulenevalt ka andmete mittesäilitamise ootust. Lennureisidel on selline ootus 
märkimisväärselt  nõrgem,  kuna  lennureiside  puhul  on  isikuandmete  tuvastamine 
vajalik. 
 
24. Kuna PNR andmete töötlemine ei võimalda pädevatel asutustel luua ettekujutust isiku 
igapäevase elu ja harjumuste kohta, on Eesti seisukohal, et ELTL artikli 16 lõikega 1 
ning  harta artiklitega 7 ja 8 tagatud  õiguste riive, mis kaasneb kavandatava lepinguga 
ettenähtud PNR andmete edastamisel Kanadale, ei kahjusta nende õiguste olemust
 
Üldist huvi pakkuv eesmärk 
 
25. Selleks, et ELTL artikli 16 lõikega 1 ning harta artiklitega 7 ja 8 tagatud õiguste riive, 
mis  kaasneb  kavandatava  lepinguga  ettenähtud  PNR  andmete  edastamisel  Kanadale, 
oleks  kooskõlas  harta  artikli  52  lõikega  1,  peab  riive  vastama  üldist  huvi  pakkuvale 
eesmärgile. 
 
26. Nagu Eesti on alajaotuses 3.1.2. selgitanud, on kavandatava lepingu eesmärgiks tagada 
üldsuse  julgeolek  ja  ohutus.  Euroopa  Kohus  on  kinnitanud,  et  võitlus  raske 
kuritegevuse 
vastu 
avaliku 
julgeoleku 
tagamiseks 
ning 
rahvusvaheline 
terrorismivastane  võitlus  rahvusvahelise  rahu  ja  julgeoleku  säilitamiseks  kujutavad 
                                                 
8 Kohtuotsus Digital Rights Ireland, EU:C:2014:238, punktid 26-27. 

 

endast  üldist  huvi  pakkuvat  liidu  eesmärki9. Samuti on Euroopa Kohus  rõhutanud, et 
võitlus  raske  kuritegevuse,  eeskätt  organiseeritud  kuritegevuse  ja  terrorismi  vastu  on 
avaliku  julgeoleku  tagamiseks  mõistagi  esmatähtis  ning  selle  tõhusus  võib  suures 
ulatuses sõltuda nüüdisaegse uurimistehnika kasutamisest10.  
 
27. Ülatoodust  tulenevalt  on  Eesti  seisukohal,  et  kavandatava  lepinguga  ette  nähtud  PNR 
andmete edastamine Kanadale vastab üldist huvi pakkuvale eesmärgile.  
 
28. Kokkuvõttes  on  Eesti  seisukohal,  et  harta  artikli  52  lõikes  1  sätestatud  tingimused  on 
täidetud − õiguste teostamist tohib piirata ainult seadusega, õiguste riive vastab üldist 
huvi pakkuvale eesmärgile ega kahjusta ELTL artikli 16 lõikega 1 ning harta artiklitega 
7  ja  8  tagatud  õiguste  olemust.  Järgnevalt  analüüsib  Eesti  riive  proportsionaalsust 
lähtuvalt  Euroopa  Parlamendi  poolt  arvamusetaotluses  väljatoodud  kahtlustest 
kavandatava lepingu kooskõla kohta aluslepingutega. 
 
3.1.4. ELTL artikli 16 lõikega 1 ning harta artiklitega 7 ja 8 tagatud õiguste riive 
proportsionaalsus 
 
29. Proportsionaalsuse  põhimõtet  on  käsitletud  arvukalt  Euroopa  Kohtu  praktikas,  mille 
kohaselt  nõuab  proportsionaalsuse  põhimõte,  et  liidu  institutsioonide  aktid  oleksid 
vastava  õigusaktiga  taotletavate  õiguspäraste  eesmärkide  saavutamiseks  sobivad  ega 
läheks  kaugemale  sellest,  mis  on  nende  eesmärkide  saavutamiseks  sobiv  ja  vajalik11. 
Seega  on  arvamusetaotluses  esitatud  esimesele  küsimusele  vastamiseks  esmatähtis 
analüüsida, kas kavandatav leping on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.  
 
30. Tulenevalt kavandatava lepingu eesmärgist, mida on Eesti käsitlenud alajaotuses 3.1.2., 
soovib  Eesti  rõhutada,  et  PNR  andmete  edastamine  teenib  üldsuse  huve.  Arvestades 
isikute  järjest  kasvavat  mobiilsust  ning  lennuliikluse  tihedust,  on  broneeringuinfo 
kaudu  võimalik  saada  väärtuslikku  infot  ohu  ärahoidmiseks  ning  kuritegude 
uurimiseks.  Lennuliiklus  võimaldab  nii  kuritegusid  kavandatavatel  isikutel  kui  ka 
                                                 
9 Kohtuotsus Digital Rights Ireland, EU:C:2014:238, punkt 42 ja seal viidatud kohtupraktika. 
10 Kohtuotsus Digital Rights Ireland, EU:C:2014:238, punkt 51. 
11 Näiteks kohtuotsus Digital Rights Ireland, EU:C:2014:238, punkt 46 ja seal viidatud kohtupraktika; kohtuotsus 
Afton Chemical, C-343/09, EU:C:2010:419, punkt 45 ja seal viidatud kohtupraktika. 
10 
 

kuritegude  toimepanijatel  kiiresti  liikuda  erinevate  sihtpunktide  vahel  ning 
lennuliikluse  jälgimine  PNR  andmete  töötlemise  kaudu  on  vajalik,  et  tuvastada  nii 
potentsiaalsete  kui  tegelike  kurjategijate  liikumist  ning  selgitada  välja  üldsuse  jaoks 
ohtliku tegevuse mallid.  
 
31. Terrorismi  ja  raskete  rahvusvaheliste  kuritegude  ennetamine,  avastamine,  uurimine  ja 
nende eest vastutusele võtmine on iga liikmesriigi kohustus, kuivõrd selliste kuritegude 
läbi seatakse ohtu või riivatakse teiste isikute põhiõigusi. Üksikisikul on õigus eeldada 
riigi  kaitset  kuritegevuse  vastu  ning  riigil  on  kohustus  luua  kohased  eeldused,  et 
takistada kuritegude toimepanemist. Iga kuritegu, liiatigi terroriakt või raske piiriülene 
kuritegu, riivavad üksikisikute põhiõigusi, sh õigust elule, tervisele. Riigil on kohustus 
kasutada  kõiki  asjakohaseid  meetmeid  selleks,  et  tagada  isikutele  vajalik  kaitse  ning 
samas  leida  tasakaal  erinevate  põhiõiguste  vahel  -  ühelt  poolt  eraelu  puutumatuse  ja 
isikuandmete kaitse, teiselt poolt avaliku korra hoidmise, üldsuse turvalisuse tagamise 
ning  kuritegevuse  takistamise  kaudu  isikute  põhiõiguste  kaitse.  Seejuures  võib  liidu 
seadusandja  kaalutlusõigus  põhiõiguste  riive  korral  olla  piiratud  sõltuvalt  teguritest, 
mille  hulka  kuuluvad  asjassepuutuv  valdkond,  hartaga  tagatud  õiguse  olemus,  riive 
laad ja raskus ning riive eesmärk12.  
 
32. Euroopa  Kohus  on  isikuandemete  kaitse  erandeid  ja  piiranguid  üksikasjalikult 
käsitlenud Digital Rights Ireland kohtuotsuses, millest tuleneb, et isikuandmete kaitse 
erandite  ja  piirangute  puhul  tuleb  piirduda  rangelt  vajalikuga13.  Samuti  tuleneb 
nimetatud  kohtuotsusest,  et  liidu  õigusakt  peab  sätestama  selged  ja  täpsed  reeglid 
meetme ulatuse ja kohaldamise kohta ning kehtestama miinimumnõuded, nii et isikutel, 
kelle andmeid säilitatakse, oleksid piisavad garantiid, mis võimaldavad tõhusalt kaitsta 
nende isikuandmeid kuritarvitamise ohu ning ebaseadusliku juurdepääsu ja kasutamise 
eest14. 
 
33. Järgnevalt  näitab  Eesti,  et  isikuandmete  kaitse  piirangute  puhul  on  piirdutud  rangelt 
vajalikuga  ning  kavandatavast  lepingust  tulenevad  selged  ja  täpsed  reeglid,  mis 
võimaldavad  tõhusalt  kaitsta  PNR  andmeid  kuritarvitamise  ohu  ning  ebaseadusliku 
                                                 
12 Kohtuotsus Digital Rights Ireland, EU:C:2014:238, punkt 47 ja seal viidatud kohtupraktika. 
13 Kohtuotsus Digital Rights Ireland, EU:C:2014:238, punkt 52. 
14 Kohtuotsus Digital Rights Ireland, EU:C:2014:238, punkt 54. 
11 
 

juurdepääsu  ja  kasutamise  eest.  Eesti  analüüsib  proportsionaalsuse  põhimõttele  ning 
Digital  Rights  Ireland  kohtuotsuses  väljatoodud  tingimustele  vastavust  käsitledes 
ükshaaval  Euroopa  Parlamendi  poolt  arvamusetaotluses  väljatoodud  etteheiteid 
kavandatava lepingu kooskõla kohta ELTL artikliga 16 ning Euroopa Liidu põhiõiguste 
harta artiklitega 7 ja 8.  
 
Kõigi isikute andmete töötlemine 
 
34. Euroopa  Parlament  heidab  arvamusetaotluse  punktis  i)  ette,  et  kavandatavat  lepingut 
kohaldatakse kõigile isikutele, kes Kanadasse reisivad tegemata vahet, kas need isikud, 
kelle  andmeid  töödeldakse,  on  olukorras,  mis  võiks  anda  alust  kriminaalmenetluse 
algatamiseks.  
 
35. Siinkohal  märgib  Eesti,  et  andmete  edastamise  kohustuse  piiritlemine  üksnes  selliste 
isikute  grupiga,  kelle  puhul  esineb  kasvõi  kaudselt  alus  kriminaalmenetluse 
alustamiseks,  on  asjakohane  olukorras,  kus  andmete  töötlemise  eesmärgiks  on 
kuritegude  uurimine  ja  nende  eest  vastutusele  võtmine.  Siiski  on  PNR  andmete 
edastamise eesmärk kavandatava lepingu artikli 3 lõike 1 kohaselt laiem ning hõlmab 
täiendavalt  ka  kuritegude  ärahoidmist  ning  avastamist,  mistõttu  ei  saa  kohaldada 
Digital Rights Ireland kohtuotsuses toodud nõuet, et isikute andmete töötlemiseks peab 
olema kaudne alus kahtlustada neid isikuid kuritegude toimepanemises. 
 
36. On  oluline  silmas  pidada,  et  kuritegude  avastamine  ja  ärahoidmine  kuulub 
ennetustegevuse  valdkonda  ning  sellistel  juhtudel  ei  ole  konkreetse  kriminaalasja 
alustamine  ega  isiku  kahtlustamine  üldjuhul  võimalik,  kuivõrd  ennetustegevus  on 
suunatud  võimalike  potentsiaalsete  kurjategijate  identifitseerimisele  ja  võimalike 
kuritegude tuvastamisele enne, kui vastavad teod on toime  pandud. Ennetustegevus  ei 
toimu  konkreetse  kriminaalmenetluse  piires,  vaid  tegemist  on  õiguskaitseasutuste 
ettevaatava tegevusega,  mille eesmärgiks  on selgitada välja avalikku korda ja üldsust 
tulevikus ähvardada võiv oht ning võtta tarvitusele meetmed sellise ohu ärahoidmiseks.  
 
37. PNR  andmete  edastamise  kohustuse  piiritlemine  üksnes  teatud  isikutega  looks  selged 
alused diskrimineerimiseks, mis on aga EL põhiõiguste harta artikli 21 alusel keelatud, 
12 
 

kuivõrd ennetustegevuse puhul puuduvad objektiivsed kriteeriumid, mis võimaldaksid 
piiritleda isikute ringi, kelle andmeid töödeldakse. Kui kriteeriumite ring hõlmaks kas 
teatud lähte- või sihtkohti, isikute päritolu, kodakondsust või mistahes muid andmeid, 
siis  asetataks  automaatselt  nendele  kriteeriumidele  vastavad  isikud  ebasoodsamasse 
olukorda  võrreldes  teiste  isikutega.  Samuti  ei  oleks  sellisel  juhul  tagatud 
ennetustegevuse  eesmärgi  saavutamine,  sest  andmete  analüüsist  võivad  ilmneda  ka 
sellised  kuritegelike  organisatsioonide  liikmed,  keda  varem  mingite  kriteeriumite 
põhjal  raskete  kuritegude  toimepanemises  alust  kahtlustada  ei  olnud.  Seega  oleks 
täiendavate kriteeriumide loomine konkreetsete inimeste kohta andmete kogumiseks nii 
diskrimineeriv kui ka takistaks lepinguga seatud eesmärgi saavutamist. 
 
38. Sellisel  juhul  võib  tekkida  olukord,  kus  avalikku  korda  ohustavateks  peetakse  kõiki 
isikuid,  kes  reisivad kohast  A sihtkohta B, kuid mitte isikuid,  kes alustavad oma reisi 
kohast  C.  Arvestades  ennetustegevuse  olemust  ei  ole  võimalik  piiritleda  ka 
ajavahemikku, mille kohta andmeid töödeldakse, sest taaskord looks see eelduse isikute 
diskrimineerimiseks - perioodil A reisivate isikute põhiõigusi riivataks tugevamalt kui 
perioodil  B  reisivate  isikute  põhiõigusi  ning  see  omakorda  asetaks  samas  olukorras 
olevad  isikud  ebavõrdsesse  olukorda  ning  takistaks  samuti  ennetustegevuse  eesmärgi 
saavutamist.  
 
39. Ülaltulenevatel  põhjustel  ei  ole  Eesti  hinnangul  PNR  andmete  puhul  võimalik 
ennetustegevuse iseloomu arvestades piiritleda isikute ringi, kelle andmeid töödeldakse 
ilma,  et  see  rikuks  diskrimineerimiskeeldu.  Lisaks  on  oluline  silmas  pidada,  et 
isikuandmete kaitse aspektist aitab isiku õigusi paremini tagada ka lepingus ettenähtud 
andmete  anonüümseks  muutmine.  Isikute  ringi  piiritlemine  ei  ole  seega  võimalik 
diskrimineerimiskeeldu  rikkumata  ega  ka  ilmtingimata  vajalik,  kuna  isikuandmete 
kaitse  on  tänu  lepingus  sätestatud  tingimustel  juba  niigi  tagatud  (vt  selle  kohta  ka 
analüüs isikuandmete säilitamistähtaja juures).  
 
40. Seega leiab Eesti, et kavandatava lepingu üldine kohaldamine kõigi reisijate suhtes on 
põhjendatud ja kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. 
13 
 

Piisavalt objektiivsed kriteeriumid, mis võimaldavad piiritleda Kanada asutuste 
juurdepääsu andmetele  
 
41. Euroopa Parlament heidab arvamusetaotluse punktis ii) ette, et  kavandatavas lepingus 
ei ole nõuetekohaselt ette nähtud objektiivseid kriteeriume, mis võimaldaksid piiritleda 
Kanada asutuste juurdepääsu PNR andmetele. Eesti selle seisukohaga ei nõustu. 
 
42. Eesti  analüüsib  objektiivsete  kriteeriumide  olemasolu,  et  tagada  pädevate  asutuste 
juurdepääs üksnes selliste kuritegude ennetamise, avastamise või  kohtus menetlemise 
eesmärgil,  mida  võib  harta  artiklites 7  ja 8  ette  nähtud  põhiõiguste  riive  ulatust  ja 
raskust  arvestades  pidada  piisavalt  rasketeks  kuritegudeks,  et  õigustada  sellist 
riivet. Siinkohal  on  oluline  märkida,  et  kavandatava  lepingu  artikkel  17  näeb  ette 
Kanada kohustuse dokumenteerida ning registreerida PNR andmete töötlemine.  
 
43. Arvestades kavandatava lepingu artikli 10 alusel kehtestatud kohustust luua sõltumatu 
asutus,  kes  teostab  järelevalvet  PNR  andmete  töötlemise  üle  ning  artikli  14  alusel 
üksikisikule antud  võimalust kasutada õiguskaitsevahendeid  PNR andmete töötlemise 
õiguspärasuse  hindamiseks,  asub  Eesti  seisukohale,  et  kavandatavas  lepingus  on  ette 
nähtud piisavad kaitsemeetmed, et tagada lepingu alusel edastatud andmete sihipärane 
kasutamine  üksnes  määratletud  eesmärkide  saavutamiseks.  Artikliga  10  loodud 
sõltumatul asutusel on vastavalt artikli 17 lõikele 2 võimalus saada andmete töötlemise 
kohta  kogutud  teavet  järelevalve  teostamiseks,  et  kontrollida  mh  andmete  töötlemise 
aluseks olevate asjaolude esinemist.  
 
44. Samuti  peab  Eesti  oluliseks  märkida,  et  arvestada  tuleb  ennetustegevuse  eripära. 
Nimelt  eeldab  ennetustegevuse  läbiviimine  üldjuhul  ulatuslike  andmete  töötlemist,  et 
saada  vajalikku  teavet  potentsiaalse  ohu  kohta.  Alles  ennetustegevuse  faasis  ei  ole 
õiguskaitseasutustel  võimalik  üldjuhul  öelda,  millistele  kriteeriumidele  vastava 
sündmuse  ennetamiseks  andmeid  töödeldakse,  sest  selline  tegevus  oleks  juba 
konkreetse kuriteo ärahoidmine ja mitte potentsiaalse ohu väljaselgitamine. Tulevikus 
potentsiaalselt  aset  leidva  teoreetilise  sündmuse  tuvastamine  ja  sellise  sündmuse 
toimumise ärahoidmine eeldab suurel hulgal erinevate andmete töötlemist, mille alusel 
on  vastavalt  erinevatele  tehnoloogiatele  võimalik  välja  selgitada  kahtlustäratavad 
käitumis- või tegevusmustrid, mida seejärel põhjalikumalt uurida.  
14 
 

 
45. Samas  nagu  eelpool  juba  käsitletud,  on  kavandatavas  lepingus  selgelt  piiritletud,  et 
PNR  andmete  kasutamine  on  lubatud  üksnes  lepingu  artikli  3  lõikes  1  loetletud 
eesmärkidel.  Seejuures  lepingu  artikli  3  lõikes  2  on  piisava  detailsuse  astmega 
täpsustatud lepingu kohaldamisala määratlemisel kasutatud termineid.  
 
46. Arvamusetaotluses  on  kavandatavale  lepingule  mh  ette  heidetud,  et  raskete 
rahvusvaheliste 
kuritegude 
määratlemine 
toimub 
Kanada 
õiguse 
järgi 
(arvamusetaotluse punkt 78). On asjakohane märkida, et Euroopa Liidul puudub üldine 
pädevus  karistusõiguse  ühtlustamise  valdkonnas  ning  ELTL  artikkel  83  näeb  ette 
kindlad tingimused, millistel juhtudel on liidul võimalik teostada pädevust kuritegude 
ühtlustamisel.  Ühtlasi  saab  liidu  õigusega  kehtestada  üksnes  miinimumeeskirjad 
kuritegude ja karistuste määratlemiseks eriti ohtlike piiriülese mõõtmega kuriteoliikide 
puhul  tulenevalt  nende  kuritegude  olemusest  või  mõjust  või  erivajadusest  võidelda 
nende  vastu  ühistel  alustel.  Arvestades  liidu  piiratud  pädevust,  on  liikmesriikides 
mitmeid  selliseid  kuritegusid,  mille  puhul  ei  saa  ega  ole  liit  ühtseid  eeskirju 
kehtestanud.  Samuti  saavad  liikmesriikide  karistused  olla  oluliselt  karmimad  kui  EL 
kehtestatud  miinimumeeskirjad.  Seega,  arvestades  EL  piiratud  pädevust  materiaalse 
karistusõiguse valdkonnas ja liidusiseselt kehtivat karistusõiguse mitmekesisust, ei ole 
võimalik  liidul  kehtestada,  milliste  kuritegude  ja  karistuste  puhul  saab  PNR  andmeid 
Kanadale  edastada.  Seejuures  ongi  oluline,  et  lepingu  artikkel  3  näeb  ette  kindlad  ja 
objektiivsed kriteeriumid, mille puhul on andmete kasutamine lubatud.  
 
47. Seega  leiab  Eesti,  et  asjaolu,  et  konkreetsed  kuriteod  määratletakse  Kanada  õiguse 
kohaselt  on  kooskõlas  EL  pädevusega  karistusõiguse  valdkonnas  ning  sellest 
kaugemale  ulatuv  lähenemine  oleks  vastuolus  EL  õigusega.  Seega  ei  ole 
arvamusetaotluse  punktis  78  esitatu  asjakohane.  Arvestades  kavandatavas  lepingus 
määratletud  kohaldamisala,  mis  on  piiratud  terroriaktide  ja  raskete  rahvusvaheliste 
kuritegude vastu võitlemisega, on Eesti seisukohal, et nende eesmärkide saavutamiseks 
on  asjakohane,  vajalik  ning  õigustatud  broneeringuinfo  töötlemisega  kaasnev  teatud 
privaatsuse riive. 
 
15 
 

Andmete säilitamise tähtaeg  
 
48. Euroopa  Parlament  heidab  arvamusetaotluse  punktis  iii)  ette,  et  kuigi  kavandatavas 
lepingus  on  ette  nähtud  viieaastane  andmete  säilitamise  tähtaeg,  ei  ole  selles 
täpsustatud objektiivseid kriteeriume, mille alusel määrata andmete säilitamise aeg, et 
tagada selle piirdumine vältimatult vajalikuga. Eesti selle seisukohaga ei nõustu. 
 
49. Euroopa  Kohus  on  selgitanud,  et  põhiõiguste  kaitse  aspektist  vaadatuna  on  väga 
oluline  andmete  säilitamise  tähtaeg15.  Eesti  selgitab,  et  kavandatav  leping  näeb  ette 
selged ajalised piirangud andmete säilitamisele. Isikustatud kujul säilitatakse andmed 
kõigest  30  päeva  jooksul  (artikkel  16  lõige  3).  Kuigi  pärast  andmete  anonüümseks 
muutmist  on  võimalik  need  uuesti  isikuga  seostada,  näeb  kavandatav  leping  selleks 
ette selged tähtajad ning kindlad piirangud (artikkel 16 lõige 4). Eesti hinnangul on nii 
artikli  16  lõikes  3  kui  ka  lõikes  4  sätestatud  tähtajad  proportsionaalsed  ning 
asjakohased, arvestades lepingu artikli 3 lõikes 1 sätestatud kohaldamisala.  
 
50. Eesti leiab, et artikli 16 lõikes 1 sätestatud 5-aastane broneeringuinfo säilitamistähtaeg 
on samuti asjakohane. Raskete kuritegude uurimine on üldjuhul aeganõudev, mistõttu 
ei pruugi vajadus broneeringuinfot kasutada selguda kriminaalmenetluse algfaasis ning 
selline  vajadus  võib  tekkida  menetluse  hilisematel  etappidel.  Liialt  lühike 
säilitamistähtaeg piiraks oluliselt raskete kuritegude uurimist, kuivõrd vajalikul hetkel 
ei  oleks  nõutud  andmed  enam  saadaval,  mis  aga  takistaks  kuritegude  uurimist. 
Arvestades,  et  pärast  30-päevase  tähtaja  möödumist  säilitatakse  PNR  andmed 
anonüümsel kujul, on loodud täiendavad kriteeriumid isikute põhiõiguste kaitseks.  
 
51. Isiku võimalus oma andmete töötlemist teatud määral kontrollida, on üks andmekaitse 
nurgakive  ning  seda  on  rõhutanud  ka  Euroopa  Kohus16.  Euroopa  Kohus  on  asunud 
seisukohale,  et  andmekaitsepõhimõtted  peavad  kajastuma  ühelt  poolt  töötlemise  eest 
vastutavatele isikutele kehtestatud kohustustes ja teisest küljest õigustes, mis on antud 
üksikisikule,  kelle  andmeid  töödeldakse.  Isiku  õiguste  tagamiseks  tuleb  talle 
töötlemisest  teatada,  võimaldada  tal  andmetega  tutvuda  ning  ta  võib  nõuda  andmete 
                                                 
15 Kohtuotsus Digital Rights Ireland, EU:C:2014:238, punktid 63-65. 
16 Näiteks kohtuotsuses Rijkeboer, C-553/07, EU:C:2009:293.  
16 
 

korrigeerimist  ja  teatavatel  asjaoludel  isegi  esitada  vastuväiteid  andmete  töötlemise 
suhtes17.  
 
52. Kavandatav  leping  näeb  ette  mitmeid  tagatisi  isiku  andmekaitsealaste  õiguste 
tagamiseks.  Nii  on  Kanadal  kohustus  avalikustada  PNR  andmete  töötlemise  reegleid 
käsitlev  teave  (artikkel  11),  tagada  isiku  võimalus  üldjuhul  tutvuda  tema  kohta 
töödeldavate andmetega (artikkel 12), isiku õigus andmeid parandada ja esitada nende 
kohta  märkusi  (artikkel  13),  isiku  õigus  kasutada  kohaseid  õiguskaitsevahendeid 
(artikkel  14).  Seega  tuleneb  kavandatavast  lepingust  isikule  võimalus  osaleda  teda 
puudutavate andmete töötlemises. 
 
53. Järelikult  tuleneb  ülaltoodust,  et  kavandatavas  lepingus  on  täpsustatud  objektiivseid 
kriteeriume,  mille  alusel  määrata  andmete  säilitamise  aeg,  et  tagada  selle  piirdumine 
vältimatult  vajalikuga.  Seega  leiab  Eesti,  et  arvestades  kavandatava  lepingu  eesmärki 
on andmete säilitamistähtaeg asjakohane ja proportsionaalne. 
 
Sõltumatu asutus  
 
54. Euroopa Parlament heidab arvamusetaotluse punktis iv) ette, et kavandatava lepinguga 
ei  ole  tagatud,  et  andmekaitse  ja  andmeturbega  seotud  nõuete  täitmist  kontrollib 
sõltumatu asutus. Eesti selle seisukohaga ei nõustu. 
 
55. Digital  Rights  Ireland  kohtuotsuses  käsitleb  kohus  ka  isikuandmete  töötlemise 
eelkontrolli  sõltumatu  asutuse  kaudu18.  Sõltumatu  asutuse  läbiviidav  eelkontroll  on 
tingimata  tõhus  meede  andmete  töötlemise  õiguspärasuse  tagamiseks.  Seejuures  aga 
tuleb  meeles  pidada,  et  eelkontrolli  teostamine  on  võimalik  kahel  juhul  –  kas 
konkreetse  menetluse  raames  (nt  konkreetne  kriminaalmenetlus,  mille  raames 
kogutakse teavet  konkreetse isikute ringi  kohta)  või  tuleb üldine eelkontroll teostada 
juba eelnevalt enne vastava seadusandliku regulatsiooni välja töötamist. Sellisel juhul 
annavad  seadusandja  poolt  õigusaktis  sätestatud  tingimused  aluse  teatud  tegevusteks 
ning asutuste tegevuse vastavus tingimustele on kontrollitav. 
                                                 
17 Kohtuotsus Rijkeboer, EU:C:2009:293, punktid 49 ja 51 . 
18 Kohtuotsus Digital Rights Ireland, EU:C:2014:238, punkt 62. 
17 
 

 
56. Eesti  selgitab,  et  ennetustegevuse  puhul  ei  ole  võimalik  enne  igat  toimingut  või 
päringut saada eelnevat  luba, sest  nagu  eespool  käsitletud (objektiivsete  kriteeriumite 
analüüsi  all),  puudub  võimalus  piiritleda  mistahes  kriteeriumid,  millele  vastavaid 
andmeid  töödeldakse.  Seega  saaks  ennetustegevuse  raames  antav  eelluba  olla  üksnes 
üldise  iseloomuga  ning  sellisel  juhul  ei  oleks  sellel  lisandväärtust.  Seega  piisab 
siinkohal  seadusandja  poolt  sätestatud  tingimustest,  mille  puhul  on  PNR  andmete 
töötlemine lubatud. Andmete kasutamise kohaldamisala on piiratud lepingu artikliga 3. 
Pädev asutus määratakse Kanada riigisisese õiguse kohaselt (artikkel 16 lõige 2) ning 
asutuse  määramise  raames  peab  Kanada  seadusandja  hindama  erinevaid  kriteeriume, 
millele pädev asutus peab vastama. Seega viiakse läbi eelnev kontroll, et hinnata, kas 
andmete töötlemise õigusega asutus vastab kehtestatud tingimustele ning täidab temale 
esitatud nõudeid.  
 
57. Ühtlasi  on  oluline  rõhutada,  et  kavandatav  leping  täidab  ka  Digital  Rights  Ireland 
kohtuotsuses  märgitud  tingimust,  mille  kohaselt  peab  seadusandja  selgelt  sätestama 
tingimused andmete turvalisuse tagamiseks19. Lepingu artiklis 9 nähakse ette selged ja 
detailsed  reeglid  selle  kohta,  millised  meetmed  tuleb  võtta  tarvitusele,  et  tagada 
andmete turvalisus. 
 
58. Seega  on  kavandatava  lepinguga  tagatud,  et  andmekaitse  ja  andmeturbega  seotud 
nõuete täitmist kontrollib sõltumatu asutus.  
 
59.  Kokkuvõttes  on  Eesti  seisukohal,  et  kuigi  kavandatavas  lepingus  ette  nähtud 
broneeringuinfo  edastamine  riivab  õigust  isikuandmete  kaitsele  (ELTL  artikkel  16 
lõige  1  ja  harta  artikkel  8)  ning  õigust  era-  ja  perekonnaelu  puutumatusele  (harta 
artikkel  7),  on  see  riive  õigustatud  ning  kooskõlas  proportsionaalsuse  põhimõttega. 
Seega  leiab  Eesti,  et  kavandatav  leping  on  kooskõlas  ELTL  artikli  16  lõikega  1  ja 
Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 7, 8 ja artikli 52 lõikega 1. 
 
                                                 
19 Kohtuotsus Digital Rights Ireland, EU:C:2014:238, punkt 66. 
18 
 

3.2. Teine küsimus  
 
60.  Lisaks  seab  Euroopa  Parlament  arvamusetaotluses  kahtluse  alla  kavandatava  lepingu 
sõlmimist  käsitleva  nõukogu  õigusakti  õigusliku  aluse  valiku  (arvamusetaotlusse 
punkt 99 jj). Euroopa Parlamendil tekkis kahtlus, kas õiguslikuks aluseks võivad olla 
ELTL artikli 82 lõike 1 punkt d ja artikli 87 lõike 2 punkt a, mis käsitlevad õigusalast 
koostööd  kriminaalasjades  ja  politseikoostööd,  või  peaks  olema  õiguslikuks  aluseks 
ELTL artikkel 16, mis käsitleb isikuandmete kaitset.  
 
61. Eesti  esitab  seisukoha,  mille  kohaselt  on  kavandatava  lepingu  sõlmimist  käsitleva 
nõukogu õigusakti õiguslik alus (ELTL artikli 82 lõike 1 punkt d ja artikli 87 lõike 2 
punkt  a)  õigesti  valitud.  Alljärgnevalt  analüüsib  Eesti  lepingu  eesmärki  ja  sisu 
(alajaotus  3.2.2.)  ning  seda,  milline  on  ELTL  artikli  82  lõike  1  punkt  d  ja  artikli  87 
lõike  2  punkt  a,  mis  käsitlevad  õigusalast  koostööd  kriminaalasjades  ja 
politseikoostööd, ja ELTL artikkel 16, mis käsitleb isikuandmete kaitset, omavaheline 
seos, eesmärgiga kindlaks teha, milline neist on konkreetsem säte (alajaotus 3.2.3.).  
 
3.2.1.  Väljakujunenud kohtupraktika 
 
62. Õigusliku  aluse  valiku  kohta  leidub  rohkelt  Euroopa  Kohtu  praktikat,  millest 
tulenevalt peab õigusliku aluse valik põhinema objektiivsetel asjaoludel, nagu lepingu 
eesmärk ja sisu, mida on võimalik kohtulikult kontrollida20. Kohus on lisanud, et kui 
meetme  kontrollimise  käigus  selgub,  et  see  taotleb  kahte  eesmärki  või  et  sellega 
reguleeritakse  kahte  valdkonda  ning  üks  neist  eesmärkidest  või  valdkondadest  on 
määratletav peamisena, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab õigusaktil olema 
üksainus  õiguslik  alus,  see  tähendab  peamisest  eesmärgist  või  valdkonnast  tulenev 
õiguslik alus21.  
 
63. Lisaks  tuleneb  Euroopa  Kohtu  väljakujunenud  praktikast,  et  õigusliku  aluse  valikul 
tuleb muuhulgas lähtuda ka põhimõttest, et kui asutamislepingus on konkreetsem säte, 
                                                 
20 Kohtuotsus parlament vs nõukogu, C-155/07, EU:C:2008:60, punkt 34 ja seal viidatud kohtupraktika.  
21 Kohtuotsus parlament vs nõukogu, C-155/07, EU:C:2008:605, punktid 35-37 ja seal viidatud kohtupraktika. 
19 
 

mis  võib  olla  teatud  õigusakti  õiguslik  alus,  peab  selle  õigusakti  vastu  võtma 
nimetatud sätte alusel22.  
 
3.2.2.  Lepingu eesmärk ja sisu 
 
64. Euroopa Parlament leiab (arvamusetaotluse punktis 105), et lepingul on kaks eesmärki. 
Lepingu  artiklist  1  tuleneb,  et  käesolevas  lepingus  sätestavad  lepinguosalised 
broneeringuinfo  edastamise  ja  kasutamise  tingimused,  eesmärgiga  tagada  üldsuse 
julgeolek  ja  ohutus  (1.  eesmärk)  ning  näha  ette  vahendid  andmete  kaitsmiseks  (2. 
eesmärk). Eesti selle seisukohaga ei nõustu.  
 
65. Lepingu  eesmärk  on  sõnastatud  eelkõige  lepingu  artiklis  1,  lisaks  selgitab  lepingu 
eesmärki  ka  preambuli  viies  põhjendus.  Lepingu  artikli  1  kohaselt  sätestavad 
lepinguosalised  broneeringuinfo  edastamise  ja  kasutamise  tingimused,  eesmärgiga 
tagada  üldsuse  julgeolek  ja  ohutus  ning  ette  näha  vahendid  andmete  kaitsmiseks. 
Preambuli  viiendas  põhjenduses  tunnistavad  lepingupooled,  et  avaliku  julgeoleku 
kindlustamiseks  ja  korrakaitse  eesmärkidel  tuleks  sätestada  eeskirjad,  et  reguleerida 
broneeringinfo edastamist lennuettevõtjatelt Kanadale. Sellest artiklist ning preambuli 
põhjendusest  tuleneb  üheselt,  et  lepingu  eesmärk  ei  ole  mitte  isikuandmete  kaitse, 
nagu  ekslikult  väidab  Euroopa  Parlament,  vaid  avaliku  julgeoleku  ja  ohutuse 
kindlustamine ning korrakaitse.  
 
66. Selleks, et kindlustada avalik julgeolek ja ohutus ning korrakaitse – lepingu eesmärgi 
saavutamine, lepivad lepinguosalised kokku broneeringuinfo edastamise ja kasutamise 
tingimused ning vahendid andmete kaitsmiseks. Preambuli neljandas punktis tõdevad 
lepinguosalised  expressis  verbis,  et  teabe  jagamine  on  terrorismi  ning  muude  raskete 
rahvusvaheliste  kuritegude  vastu  võitlemise  oluline  osa  ning  sellega  seoses  on 
broneeringuinfo  kasutamine  kõnealuste  eesmärkide  poole  püüdlemisel  olulise 
tähtsusega  töövahend.  Seega  näeb  kavandatav  leping  broneeringuinfo  jagamises 
eelkõige töövahendit lepingu eesmärkide saavutmisel.  
 
                                                 
22 Kohtuotsus parlament vs nõukogu, C-155/07, EU:C:2008:60, punkt 34 ja seal viidatud kohtupraktika. 
20 
 

67. Preambuli teises põhjenduses tõdevad lepinguosalised, et on tähtis ära hoida terroriakte 
ja  terroristliku  tegevusega  seotud  õigusrikkumisi,  samuti  muid  raskeid  rahvusvahelisi 
kuritegusid  ning  nende  vastu  võidelda,  neid  vähendada  ja  need  kõrvalda,  austades 
samas  põhiõigusi  ja  vabadusi,  eelkõige  eraelu  puutumatust  ja  andmekaitset.  Sellest 
põhjendusest  ning  lepingu  artiklist  1  tuleneb  ühemõtteliselt,  et  põhiõiguste  ja 
vabaduste,  eelkõige  eraelu  puutumatuse  ja  isikuandmete  kaitse  ei  ole  mitte  lepingu 
sõlmimise eesmärk, vaid tingimus broneeringuinfo kasutamiseks.  
 
68. Kokkuvõttes  leiab  Eesti,  et  kavandatava  lepingu  eesmärk  on  eelkõige  tagada  üldsuse 
julgeolek  ja  ohutus.  See  eesmärk  saavutatakse  broneeringuinfo  edastamisega  ja 
kasutamisega.  Oluliseks  tingimuseks  broneeringuinfo  edastamisel  on  põhiõiguste  ja 
vabaduste,  eelkõige  eraelu  puutumatuse  ja  isikuandmete  kaitse  ning  selle  tingimuse 
täitmiseks nähakse lepingus ette vajalikud vahendid.  
 
69. Isegi kui nõustuda Euroopa Parlamendi eksliku seisukohaga, et kavandataval lepingul 
on kaks eesmärki, peab Eesti oluliseks märkida, et ka sellisel juhul peaks üht lepingu 
eesmärki – tagada üldsuse julgeolek ja ohutus – lugema peamiseks ja teist – näha ette 
vahendid andmete kaitsmiseks – sellega kaasnevaks eesmärgiks.  
 
70. Kavandatava  lepingu  preambulist  tuleneb,  et  teabe  jagamine  on  terrorismi  ja  sellega 
seotud  kuritegude  ning  muude  raskete  rahvusvaheliste  kuritegude  vastu  võitlemise 
oluline  osa  ning  et  sellega  seoses  on  broneeringuinfo  kasutamine  kõnealuste 
eesmärkide poole püüdlemisel olulise tähtsusega töövahend. Sellest järeldub selgelt, et 
isikuandmete  kaitse  on  pigem  kaasnev  eesmärk  broneeringuinfo  edastamisel,  mille 
põhiliseks  eesmärgiks  on  terrorismi  ja  muude  rahvusvaheliste  kuritegude  vastu 
võitlemine. 
 
71. Igal juhul ei saa Eesti nõustuda Euroopa Parlamendi väitega justkui oleks kavandatava 
lepingu  sõlmimise  peamiseks  eesmärgiks  isikuandmete  ja  eraelu  puutumatuse  kaitse 
ning üldsuse julgeoleku ja ohutuse tagamine oleks vaid kõrvalise tähtsusega. Piltlikult 
öeldes  ei  sõlmita  kavandatavat  lepingut  mitte  selleks,  et  tagada  põhiõiguste  ja 
vabaduste, eelkõige eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse, vaid selleks, et oleks 
võimalik tõhusalt võidelda terrorismi ja teiste rahvusvaheliste kuritegudega ning selle 
eesmärgi saavutamiseks broneeringuinfot edastada. Kuna sedalaadi tundlikku teavet ei 
21 
 

saa edastada mistahes tingimustel, on vajalik lepingus reguleerida ka broneeringuinfo 
edastamise tingimused viisil, mis tagavad isikute põhiõigused, sh õigust isikuandmete 
kaitsele  ja  eraelu  puutumatusele.  Seega  ei  saa  andmekaitset  kuidagi  lugeda 
kavandatava lepingu peamiseks eesmärgiks. 
 
72. Lisaks  juhib  Eesti  tähelepanu  ka  komisjoni  21.  septembri  2010  teatisele23 
broneeringuinfo  kolmandatele  riikidele  edastamist  käsitleva  üldise  lähenemisviisi 
kohta.  Teatise  punktis  3.1.  on  välja  toodud,  et  EL-l  on  kohustus  teha  koostööd 
terrorismi  ja  raskete  rahvusvaheliste  kuritegude  vastases  võitluses.  Üheks  selliseks 
koostöö  vormiks  on  andmevahetus  kolmandate  riikidega.  Broneeringuinfole 
juurdepääsu võimaldamine õiguskaitse eesmärgil on vajalik vahend nimetatud ohtude 
vastases  võitluses.  Lisaks  tuleneb  teatise  punktist  3.1.,  et  EL  on  võtnud  endale 
kohustuse  tagada  isikuandmete  kõrgetasemeline  ja  tõhus  kaitse,  mis  hõlmab 
broneeringuinfo  edastamist  kolmandatele  riikidele  turvalisel  viisil  kooskõlas  EL 
nõuetega.  Teatise  punktist  3.2.  tuleneb,  et  kuna  broneeringuinfo  edastamine, 
kasutamine  ja  töötlemine  mõjutab  üksikisikute  põhiõigust  nende  isikuandmete 
kaitsele, siis on oluline, et EL teeks koostööd ainult selliste kolmandate riikidega, kes 
suudavad EL-ist pärit broneeringuinfole tagada piisava andmekaitse taseme. 
 
73. Komisjoni  teatisest  tuleneb  selgelt,  et  isikuandmete  kaitse  ei  ole  PNR  lepingute 
peamiseks  eesmärgiks,  vaid  see  on  vajalik  selleks,  et  riigid  saaks  broneeringuinfot 
edastada  ja  andmeid  omavahel  vahetada.  Broneeringuinfo  edastamisega  peab  liit 
tagama,  et  isikute  põhiõigused,  sh  õigus  isikuandmete  kaitsele,  oleksid  tagatud. 
Broneeringuinfo  edastamise  peamiseks  eesmärgiks  on  aga  see,  et  saaks  tõhusalt 
võidelda  terrorismi  ja  teiste  rahvusvaheliste  kuritegudega.  Isikuandmete  kaitse  on 
seejuures kaasnevaks tingimuseks.  
 
74. Kuna  kavandatava  lepinguga  nähakse  ette  broneeringuinfo  edastamise  ja  kasutamise 
tingimused  eesmärgiga  tagada  üldsuse  julgeolek  ja  ohutus  (nagu  Eesti  on  seda 
eesmärki ka korduvalt selgitanud), leiab Eesti, et asjakohasteks õiguslikeks alusteks on 
                                                 
23  Komisjoni  21.  septembri  2010  teatis  broneeringuinfo  kolmandatele  riikidele  edastamist  käsitleva  üldise 
lähenemisviisi  kohta,  KOM(2010)492  lõplik,  arvutivõrgust  kättesaadav:  http://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52010DC0492&rid=8  
22 
 

sätted,  mis  käsitlevad  õigusalast  koostööd  kriminaalasjades  ja  politseikoostööd,  st 
ELTL artikli 82 lõike 1 punkt d ja artikli 87 lõike 2 punkt a. 
 
3.2.3.  Tuginemine erisättele 
 
75. Eesti  leiab,  et  on  oluline  kindlaks  teha,  milline  on  seos  ELTL  artikkel  16  ning  ELTL 
artikli  82  lõike  1  punkt  d  ja  artikli  87  lõike  2  punkt  a  vahel,  eelkõige  eesmärgiga 
kindlaks teha, kas ühte neist võiks pidada erisätteks.  
 
76. ELTL  artiklist  16  tuleneb,  et  igaühel  on  õigus  oma  isikuandmete  kaitsele.  ELTL 
artiklid 82 ja 87 reguleerivad õigusalast koostööd kriminaalasjades ja politseikoostööd. 
Täpsemalt tuleneb ELTL artikli 82 lõike 1 punktist d, et Euroopa Parlament ja nõukogu 
võtavad  vastu  meetmed,  et  hõlbustada  liikmesriikide  õigusasutuste  või  samaväärsete 
asutuste  vahelist  koostööd  kriminaalasjade  menetlemisel  ja  otsuste  täitmisel.  ELTL 
artiklist  87  tuleneb,  et  liit  seab  kõikide  liikmesriikide  pädevate  asutuste,  sealhulgas 
politsei-,  tolli-  ja  teiste  õiguskaitseasutuste  vahel  sisse  politseikoostöö,  mis  hõlmab 
kuritegude  ennetamist,  avastamist  ja  uurimist.  Sellel  eesmärgil  võivad  Euroopa 
Parlament ja nõukogu kehtestada meetmeid seoses mh asjakohaste andmete kogumise, 
säilitamise, töötlemise, analüüsi ja vahetuse.  
 
77. Nimetatud  artiklite  sõnastusest  tuleneb  selgelt,  et  artikkel  16  reguleerib  üleüldiselt 
isikuandmete  kaitsega  seonduvat,  mil  artiklid  82  ja  87  sätestavad  konkreetsed 
tingimused  õigusalaseks  koostööks  ja  politseikoostööks,  mh  sel  eesmärgil  toimuvaks 
andemete  kogumiseks,  säilitamiseks,  töötlemiseks,  analüüsimiseks  ja  vahetamiseks. 
Kuna  kavandatava  lepingu  eesmärgiks  on  üldsuse  julgeoleku  tagamine,  siis  on 
asjakohane  kasutada  aluslepingutest  tulenevaid  konkreetsemaid  sätteid,  mis 
võimaldavad  sõnaselgelt  nendel  eesmärkidel  andemete  kogumise,  töötlemise  ja 
vahetamise.  
 
78. Eesti leiab lisaks, et selleks, et ELTL artikkel 16 kohalduks kavandatavale lepingule ei 
pea  nimetatud  artikkel  olema  välja  toodud  eraldi  õigusliku  alusena.  Kuna  nimetatud 
artikkel asub ELTL-s üldkohaldatavate sätete all, siis kehtib isikuandmete kaitse nõue 
kavandatavale  lepingule  ka  siis,  kui  see  säte  ei  ole  eraldi  välja  toodud  õigusliku 
alusena. Eraldi õigusliku alusena peaks nimetatud säte olema välja toodud vaid siis, kui 
23